“Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste šlakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba.”

“Kes midagi ei oota, ei saa ka pettuda. See on hea lähtepunkt. Kõik, mis siis järgneb, lisab juba natukene juurde.”

“Kui oled surnud, oled kole tähtis – kui elad, ei hooli sust keegi.”

“Aga nii see inimene on: hindab ainult seda, millest ilma jääb.”

“See, mida sa kätte ei saa, paistab alati paremini kui see, mis käes on. Selles seisnebki inimese elu romantika ning idiotism.”

“Ma mõtlesin, et elame konservide ajastul.''''Konservide? Kuidas nii?''Ravic osutas ajalehtedele. ''Meil pole enam tarvis mõtelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm korda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta. Konservid.”

“Keegi ei ole nii pime kui see, kes ei taha näha.”