“Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.”

“Kättemaksuga üksi saab vähe korda saata. Kättemaks kuulub teise, süngema osa juurde, mis korda tuleb saata, kuid mis tuleb pärast seda?”

“Kes midagi ei oota, ei saa ka pettuda. See on hea lähtepunkt. Kõik, mis siis järgneb, lisab juba natukene juurde.”

“See, mida sa kätte ei saa, paistab alati paremini kui see, mis käes on. Selles seisnebki inimese elu romantika ning idiotism.”

“Ma mõtlesin, et elame konservide ajastul.''''Konservide? Kuidas nii?''Ravic osutas ajalehtedele. ''Meil pole enam tarvis mõtelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm korda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta. Konservid.”

“I want that quiet rapture again. I want to feel the same powerful, nameless urge that I used to feel when I turned to my books. The breath of desire that then arose from the coloured backs of the books, shall fill me again, melt the heavy, dead lump of lead that lies somewhere in me and waken again the impatience of the future, the quick joy in the world of thought, it shall bring back again the lost eagerness of my youth. I sit and wait.”

“I love him, his shoulders, his angular, stooping figure – and at the same time I see behind him woods and stars, and a clear voice utters words that bring me peace, to me, a soldier in big boots, belt, and a knapsack, taking the road that lies before him under the high heaven, quickly forgetting and seldom sorrowful, for ever pressing on under the wide night sky.”